60% ebamugavatest tervise- ja meeleoluseisunditest saab alguse kontrolli alt väljunud kolesterooliindeksist. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taste veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks veres. Kurnavate psühhosomaatiliste seisundite puhul, ms takistavad kolesterooliindeksi taastamist, konsulteerigem minuga tel 5255658
Mis on lipiidid ja kolesterool?
Lipiide on 3 tüüpi: kolesterool, rasvhapped ja triglütseriidid. Rasvhappeid on kahte tüüpi: küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapeteks.
Kolesterool
Kolesterooli leidub kõikjal organismis. Keha koosneb miljonitest rakkudest ning kõigil rakkudel on rakusein, mis koosneb lipiididest, sealhulgas kolesteroolist. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada.
Kolesterool on ka oluliseks lähteaineks sapisoolade ( mis aitavad seedida rasva ), D-vitamiini ning hormoonide sünteesimisel.
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast. Umbes 70% sellest sünteesitakse organismi enda poolt, peamiselt maksas. Ülejäänud 30% saadakse toidust. Me kõik sööme toite, mis sisaldavad kolesterooli.
Rasvhapped
Ka rasvhapped ning triglütseriidid on rakuseina olulised koostisosad.
Ka rasvhappeid toodetakse organismis endas, teatav hulk saadakse aga toidust. Rasvhappeid on kahte liiki- küllastunud ja küllastumata . Küllastumata rasvhapped võivad olla mono- või polüküllastumata.
Lipoproteiinid
Lipiide vajab kogu organism ning neid transporditakse vereringe kaudu lipoproteiinide abil. Lipoproteiinid võivad seonduda organismi erinevate kudedega ning vabastada lipiide vastavalt vajadusele.
Peamised kolesterooli transportivad lipoproteiinid on kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein) ning madala tihedusega lipoproteiin (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein).
Mille poolest erinevad HDL- ja LDL-kolesterool?
Lipoproteiinid- HDL (kõrge tihedusega lipoproteiin) ja LDL (madala tihedusega kolesterool) on peamised kolesterooli transportijad. Nad seovad kolesterooli, transpordivad selle ühest kehapiirkonnast teise ning vabastavad vastavalt vajadusele.
LDL
LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. Täpsemalt räägitakse sellest järgmises peatükis. Seetõttu nimetatakse LDLi sageli “halvaks” kolesterooliks.
HDL
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesteroolining transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
Suhtearv
LDL ja HDL suhtearvu kasutatakse sageli patsiendi südame-ja veresoonkonnahaiguste riski hindamisel. Suur arv näitab LDL ehk “halva” kolesterooli ülekaalu ning seega kõrget riski. Väike arv näitab HDL ehk “hea” kolesterooli ülekaalu ning seetõttu madalamat riski.
Mis on düslipideemia?
Lisaks kolesteroolile kuuluvad oluliste lipiidide hulka ka rasvhapped ja triglütseriidid. Konkreetse isiku erinevate lipiidide taset veres nimetatakse lipiidiprofiiliks.
Organism reguleerib lipiidide taset ning need tasemed on omavahelises sõltuvuses. Enamikul inimestest on lipiidide tase normi piires.
Mõnel inimesel on aga teatavate lipiidide tase veres normist erinev. Sellist olukorda nimetatakse düslipideemiaks.
Mis põhjustab düslipideemiat?
Düslipideemia võib olla kas primaarne või sekundaarne. Primaarsete düslipideemiate põhjuseks on pärilik ehk geneetiline haigus ning sellised haigused on üsna haruldased. Sekundaarseid düslipideemiaid esineb palju sagedamini ning nende põhjuseks on muud haigused, teatud ravimid, hormoonid ning elustiili tegurid nagu rasvarohke toit, ülekaalulisus ning vähene füüsiline koormus. Ilmselge on, et sekundaarset hüperlipideemiat on kergem ravida.
Düslipideemia haiguse põhjustajana.
Ateroskleroos on protsess, mille korral veresoonteseintesse tekivad rasva- ja fibriiniladestused ning moodustuvad naastud. Selle protsessi toimel veresooned aja jooksul ahenevad ning soonesein muutub jäigaks.
Milline roll on kõrgel kolesteroolitasemel naastude tekkes?
Naast
Naastu moodustumine algab veresoone seesmise kihi kahjustumisest. Kahjustuse tekkimist võib põhjustada suitsetamine, kõrge vererõhk või kõrge veresuhkrutase (suhkruhaiguse korral). Kahjustus võimaldab LDL-il tungida veresooneseina. Sooneseina tungivad ka immuunrakud, mis muudavad LDLi nuumrakkudeks. Mikroskoobis vaadatuna sarnanevad nuumrakud rasvatriipudena. Nuumrakud toodavad keemilisi ühendeid, mis moodustavad rasvakihi peale fibriinkihi. Tekkinud moodustis ongi ateromatoosne naast.
Milliseid probleeme naastud põhjustavad?
Naastud põhjustavad haigusi peamiselt kolmel viisil:
Isheemia ehk hapnikuga varustamise häire kudedes
Kasvav naast ahendab veresoonevalendikku, vähendades vere juurdepääsu ja seega kudede vere ja hapnikuga varustatust. Seda nimetataksegi isheemiaks.
Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt
Naastust võivad eralduda väikesed tükid ehk embolid, mis jõuavad vereringe kaudu teistesse elunditesse, põhjustades seal veresooneummistust. See on emboolia. Naastu purunemisel võib kogunenud kolesterool sattuda vereringesse ning selle tulemusel võivad moodustuda trombid, mis tekitavad naastu kohal veresoone ummistuse.
Aneurüsm ehk veresoone seina väljasopistus
Naastu moodustumisel muutub veresoonesein nõrgemaks ning moodustub õhupallitaoline laiend, mida nimetatakse aneurüsmiks. Aneurüsmi kasvades muutub veresoonesein õhemaks ning suureneb oht eluohtliku veresoonerebendi tekkeks.
Kõigil kolmel juhul võivad olla tõsised tagajärjed, mis sõltuvad kahjustuse asukohast. Juhi kursorit kolme näidatud kehapiirkonda.
Lipiidiprofiili määramine
Lipidogramm koosneb triglütseriidide, üldkolesterooli, HDL-kolesterooli ja LDL-kolesterooli väärtustest. Vastuses antakse sageli ka LDL/HDL suhtearv.
Tervel täiskasvanul on soovitav lipiidide tase järgmine:
Euroopa erinevates riikides võivad normväärtused pisut erineda ja aegajalt vastavalt uute ravijuhiste uuenedes muutuda. Siin on toodud keskmised soovitatavad väärtused. Täpsed kehtivad normid saate oma raviarsti käest.
Triglütseriidid < 1,7 mmol/L Üldkolesterool <5,2 mmol/L HDL-kolesterool >1,1 mmol/L LDL-kolesterool <2,6 mmol/L LDL/HDLsuhtearv ,5
Lisainfo saamiseks liiguta kursorit iga paneeli kohale. Sisesta võrdluseks oma analüüside vastused, kui Sa neid tead. info.astrazeneca.ee/tutorials/HighCholesterol_EST/
Kui suur on Sinu risk saada südameinfarkti?
Riskifaktor on tegur, mis suurendab tõenäosust, et inimene haigestub mingisse haigusesse Südame-veresoonkonna haiguste (ehk kardiovaskulaarhaiguste) riskifaktorid jaotatakse modifitseeritavateks ja mittemodifitseeritavateks riskifaktoriteks.
Mittemodifitseeritavad on need faktorid, mida me ei saa muuta : vanus (kardiovaskulaarhaiguse risk suureneb koos vanusega), perekonnaanamnees, sugu ja etniline taust.
Modifitseeritavad riskifaktorid on sellised faktorid, mida on võimalik muuta: suitsetamine, ülekaalulisus, toitumine, vähene füüsiline koormus, düslipideemia, kõrge vererõhk ja diabeet.
Rohkem kui ühe riskifaktori esinemine tõstab koronaartõve riski dramaatiliselt . Diagrammil on näha, kuidas suhtelised riskid kombineeruvad.
Näiteks on suitsetava isiku suhteline risk 1.6, seega haigestub ta infarkti põhjustavasse kardiovaskulaarhaigusesse 1.6 korda suurema tõenäosusega kui mittesuitsetaja. Kui samal inimesel on lisaks kõrgvererõhutõbi, tõuseb suhteline risk 4.5-kordseks. Kui samal isikul on ka kõrge kolesteroolitase, tõuseb suhteline risk juba 16-kordseks.
Seetõttu- mida rohkem riskifaktoreid välistada, seda väiksem on tõenäosus haigestuda ja kogeda ebamugavaid tervise- ja meeleoluseisundeid.
Milliseid ravimeid on kasutatakse?
Statiinid
Statiinid on kõige enam kasutatud vere lipiidide taste mõjutavad ravimid. Kolesterooli toodetakse kõigis organismi rakkudes, suurem osa sellest sünteesitakse maksas. Seetõttu on ravimite kasutamine ravi esmaseks eesmärgiks maksas toodetava kolesterooli hulga vähendamine.
Statiinide toime mõistmiseks on vaja teada, kuidas kolesterooli toodetakse. Kolesterooli süntees toimub mitmes etapis ja statiinid pärsivad ühte neist etappidest.
Peamine seda protsessi reguleeriv ensüüm on HMG CoA reduktaas. Statiinid mõjutavad selle ensüümi aktiivsust ja takistavad kolesterooli sünteesi. Seetõttu väheneb kolesterooli tootmine organismis ning alaneb kolesteroolitase veres.
Käesoleval ajal on saadaval mitmeid statiine. Infot erinevate statiinide omaduste kohta võid küsida oma arstilt.
On olemas mitmeid teisi vere kolesteroolitaset alandavaid ravimeid. Neid võib kasutada üksi või koos statiinidega
Resiinid
Resiinid seonduvad sapisooladega ning väljuvad organismist koos väljaheitega. Maks reageerib sapisoolade kaole sellega, et sünteesib veres ringlevast kolesteroolist täiendavalt sapisoolasid, tänu millele kolesteroolitase veres langeb.
Kolesterooli imendumist pärssivad ravimid ehk inhibiitorid
Kolesterooli imendumise inhibiitorite toime põhineb sellel, et nad piiravad kolesterooli imendumist soolest.
Fibraadid
Fibraadid langetavad mõnevõrra LDL-kolesterooli, peamiselt kasutatakse neid aga vere kõrge triglütseriiditaseme ja madala HDL taseme korral.
Nikotiinhape
B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taste veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks veres.
Allikas: http://info.astrazeneca.ee/tutorials/HighCholesterol_EST/
Kolesterooli tasakaalustamist takistavate psühhosomaatiliste kaebuste puhul olen rõõmuga valmis konsulteerima: tel. 5255658 või stuudio.eeb@hot.ee
Lipiide on 3 tüüpi: kolesterool, rasvhapped ja triglütseriidid. Rasvhappeid on kahte tüüpi: küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapeteks.
Kolesterool
Kolesterooli leidub kõikjal organismis. Keha koosneb miljonitest rakkudest ning kõigil rakkudel on rakusein, mis koosneb lipiididest, sealhulgas kolesteroolist. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada.
Kolesterool on ka oluliseks lähteaineks sapisoolade ( mis aitavad seedida rasva ), D-vitamiini ning hormoonide sünteesimisel.
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast. Umbes 70% sellest sünteesitakse organismi enda poolt, peamiselt maksas. Ülejäänud 30% saadakse toidust. Me kõik sööme toite, mis sisaldavad kolesterooli.
Rasvhapped
Ka rasvhapped ning triglütseriidid on rakuseina olulised koostisosad.
Ka rasvhappeid toodetakse organismis endas, teatav hulk saadakse aga toidust. Rasvhappeid on kahte liiki- küllastunud ja küllastumata . Küllastumata rasvhapped võivad olla mono- või polüküllastumata.
Lipoproteiinid
Lipiide vajab kogu organism ning neid transporditakse vereringe kaudu lipoproteiinide abil. Lipoproteiinid võivad seonduda organismi erinevate kudedega ning vabastada lipiide vastavalt vajadusele.
Peamised kolesterooli transportivad lipoproteiinid on kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein) ning madala tihedusega lipoproteiin (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein).
Mille poolest erinevad HDL- ja LDL-kolesterool?
Lipoproteiinid- HDL (kõrge tihedusega lipoproteiin) ja LDL (madala tihedusega kolesterool) on peamised kolesterooli transportijad. Nad seovad kolesterooli, transpordivad selle ühest kehapiirkonnast teise ning vabastavad vastavalt vajadusele.
LDL
LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. Täpsemalt räägitakse sellest järgmises peatükis. Seetõttu nimetatakse LDLi sageli “halvaks” kolesterooliks.
HDL
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesteroolining transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
Suhtearv
LDL ja HDL suhtearvu kasutatakse sageli patsiendi südame-ja veresoonkonnahaiguste riski hindamisel. Suur arv näitab LDL ehk “halva” kolesterooli ülekaalu ning seega kõrget riski. Väike arv näitab HDL ehk “hea” kolesterooli ülekaalu ning seetõttu madalamat riski.
Mis on düslipideemia?
Lisaks kolesteroolile kuuluvad oluliste lipiidide hulka ka rasvhapped ja triglütseriidid. Konkreetse isiku erinevate lipiidide taset veres nimetatakse lipiidiprofiiliks.
Organism reguleerib lipiidide taset ning need tasemed on omavahelises sõltuvuses. Enamikul inimestest on lipiidide tase normi piires.
Mõnel inimesel on aga teatavate lipiidide tase veres normist erinev. Sellist olukorda nimetatakse düslipideemiaks.
Mis põhjustab düslipideemiat?
Düslipideemia võib olla kas primaarne või sekundaarne. Primaarsete düslipideemiate põhjuseks on pärilik ehk geneetiline haigus ning sellised haigused on üsna haruldased. Sekundaarseid düslipideemiaid esineb palju sagedamini ning nende põhjuseks on muud haigused, teatud ravimid, hormoonid ning elustiili tegurid nagu rasvarohke toit, ülekaalulisus ning vähene füüsiline koormus. Ilmselge on, et sekundaarset hüperlipideemiat on kergem ravida.
Düslipideemia haiguse põhjustajana.
Ateroskleroos on protsess, mille korral veresoonteseintesse tekivad rasva- ja fibriiniladestused ning moodustuvad naastud. Selle protsessi toimel veresooned aja jooksul ahenevad ning soonesein muutub jäigaks.
Milline roll on kõrgel kolesteroolitasemel naastude tekkes?
Naast
Naastu moodustumine algab veresoone seesmise kihi kahjustumisest. Kahjustuse tekkimist võib põhjustada suitsetamine, kõrge vererõhk või kõrge veresuhkrutase (suhkruhaiguse korral). Kahjustus võimaldab LDL-il tungida veresooneseina. Sooneseina tungivad ka immuunrakud, mis muudavad LDLi nuumrakkudeks. Mikroskoobis vaadatuna sarnanevad nuumrakud rasvatriipudena. Nuumrakud toodavad keemilisi ühendeid, mis moodustavad rasvakihi peale fibriinkihi. Tekkinud moodustis ongi ateromatoosne naast.
Milliseid probleeme naastud põhjustavad?
Naastud põhjustavad haigusi peamiselt kolmel viisil:
Isheemia ehk hapnikuga varustamise häire kudedes
Kasvav naast ahendab veresoonevalendikku, vähendades vere juurdepääsu ja seega kudede vere ja hapnikuga varustatust. Seda nimetataksegi isheemiaks.
Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt
Naastust võivad eralduda väikesed tükid ehk embolid, mis jõuavad vereringe kaudu teistesse elunditesse, põhjustades seal veresooneummistust. See on emboolia. Naastu purunemisel võib kogunenud kolesterool sattuda vereringesse ning selle tulemusel võivad moodustuda trombid, mis tekitavad naastu kohal veresoone ummistuse.
Aneurüsm ehk veresoone seina väljasopistus
Naastu moodustumisel muutub veresoonesein nõrgemaks ning moodustub õhupallitaoline laiend, mida nimetatakse aneurüsmiks. Aneurüsmi kasvades muutub veresoonesein õhemaks ning suureneb oht eluohtliku veresoonerebendi tekkeks.
Kõigil kolmel juhul võivad olla tõsised tagajärjed, mis sõltuvad kahjustuse asukohast. Juhi kursorit kolme näidatud kehapiirkonda.
Lipiidiprofiili määramine
Lipidogramm koosneb triglütseriidide, üldkolesterooli, HDL-kolesterooli ja LDL-kolesterooli väärtustest. Vastuses antakse sageli ka LDL/HDL suhtearv.
Tervel täiskasvanul on soovitav lipiidide tase järgmine:
Euroopa erinevates riikides võivad normväärtused pisut erineda ja aegajalt vastavalt uute ravijuhiste uuenedes muutuda. Siin on toodud keskmised soovitatavad väärtused. Täpsed kehtivad normid saate oma raviarsti käest.
Triglütseriidid < 1,7 mmol/L Üldkolesterool <5,2 mmol/L HDL-kolesterool >1,1 mmol/L LDL-kolesterool <2,6 mmol/L LDL/HDLsuhtearv ,5
Lisainfo saamiseks liiguta kursorit iga paneeli kohale. Sisesta võrdluseks oma analüüside vastused, kui Sa neid tead. info.astrazeneca.ee/tutorials/HighCholesterol_EST/
Kui suur on Sinu risk saada südameinfarkti?
Riskifaktor on tegur, mis suurendab tõenäosust, et inimene haigestub mingisse haigusesse Südame-veresoonkonna haiguste (ehk kardiovaskulaarhaiguste) riskifaktorid jaotatakse modifitseeritavateks ja mittemodifitseeritavateks riskifaktoriteks.
Mittemodifitseeritavad on need faktorid, mida me ei saa muuta : vanus (kardiovaskulaarhaiguse risk suureneb koos vanusega), perekonnaanamnees, sugu ja etniline taust.
Modifitseeritavad riskifaktorid on sellised faktorid, mida on võimalik muuta: suitsetamine, ülekaalulisus, toitumine, vähene füüsiline koormus, düslipideemia, kõrge vererõhk ja diabeet.
Rohkem kui ühe riskifaktori esinemine tõstab koronaartõve riski dramaatiliselt . Diagrammil on näha, kuidas suhtelised riskid kombineeruvad.
Näiteks on suitsetava isiku suhteline risk 1.6, seega haigestub ta infarkti põhjustavasse kardiovaskulaarhaigusesse 1.6 korda suurema tõenäosusega kui mittesuitsetaja. Kui samal inimesel on lisaks kõrgvererõhutõbi, tõuseb suhteline risk 4.5-kordseks. Kui samal isikul on ka kõrge kolesteroolitase, tõuseb suhteline risk juba 16-kordseks.
Seetõttu- mida rohkem riskifaktoreid välistada, seda väiksem on tõenäosus haigestuda ja kogeda ebamugavaid tervise- ja meeleoluseisundeid.
Milliseid ravimeid on kasutatakse?
Statiinid
Statiinid on kõige enam kasutatud vere lipiidide taste mõjutavad ravimid. Kolesterooli toodetakse kõigis organismi rakkudes, suurem osa sellest sünteesitakse maksas. Seetõttu on ravimite kasutamine ravi esmaseks eesmärgiks maksas toodetava kolesterooli hulga vähendamine.
Statiinide toime mõistmiseks on vaja teada, kuidas kolesterooli toodetakse. Kolesterooli süntees toimub mitmes etapis ja statiinid pärsivad ühte neist etappidest.
Peamine seda protsessi reguleeriv ensüüm on HMG CoA reduktaas. Statiinid mõjutavad selle ensüümi aktiivsust ja takistavad kolesterooli sünteesi. Seetõttu väheneb kolesterooli tootmine organismis ning alaneb kolesteroolitase veres.
Käesoleval ajal on saadaval mitmeid statiine. Infot erinevate statiinide omaduste kohta võid küsida oma arstilt.
On olemas mitmeid teisi vere kolesteroolitaset alandavaid ravimeid. Neid võib kasutada üksi või koos statiinidega
Resiinid
Resiinid seonduvad sapisooladega ning väljuvad organismist koos väljaheitega. Maks reageerib sapisoolade kaole sellega, et sünteesib veres ringlevast kolesteroolist täiendavalt sapisoolasid, tänu millele kolesteroolitase veres langeb.
Kolesterooli imendumist pärssivad ravimid ehk inhibiitorid
Kolesterooli imendumise inhibiitorite toime põhineb sellel, et nad piiravad kolesterooli imendumist soolest.
Fibraadid
Fibraadid langetavad mõnevõrra LDL-kolesterooli, peamiselt kasutatakse neid aga vere kõrge triglütseriiditaseme ja madala HDL taseme korral.
Nikotiinhape
B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taste veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks veres.
Allikas: http://info.astrazeneca.ee/tutorials/HighCholesterol_EST/
Kolesterooli tasakaalustamist takistavate psühhosomaatiliste kaebuste puhul olen rõõmuga valmis konsulteerima: tel. 5255658 või stuudio.eeb@hot.ee
Kommentaarid
Lisa kommentaar